Ülesanded 2008. aasta võistluselt Kobras (eelvoor)

Grupp: Juunior

Ülesanne 1

Apollo 11 oli lennuaparaat, millega 1969. aastal, esmakordselt ajaloos, laskus Kuule inimene. Kui suur oli Kuule laskumist juhtiva arvuti mälu maht?

76 kilobaiti
1,5 gigabaiti
276 megabaiti
ei olnud üldse mälu

Ülesanne 2

Kui saata e-kirja mitmele adressaadile, siis võib adressaatide loetelu kirjutada kas To: väljale või CC: väljale. Milline järgmistest kirjeldustest toob nende väljade kasutusala kõige täpsemini välja?

Mitmele adressaadile kirjutades tuleb CC: välja alati kasutada, kuna tegelikult tohib To: väljale kirjutada ainult ühe aadressi.
CC: väljale tohib panna mistahes arvu aadresse, samuti nagu To: väljale. Ainus erinevus on selles, kui suurel määral kirja sisu adressaati puudutab.
Kui adressaate on rohkem kui üks, siis on hea tava panna nad kõik CC: väljale ning iseennast To: väljale.
CC: välja tänapäeval enam ei kasutata.

Ülesanne 3

Mille pindala on suurim?

19” diagonaaliga laiekraan-vedelkristallmonitori ekraan
19” diagonaaliga (hariliku) vedelkristallmonitori ekraan
19” diagonaaliga kineskoopmonitori ekraan
A4 formaadis paber

Ülesanne 4

Arvutiteaduses on üks keerulisi probleeme sünkroniseerimine – ressursi jaotamine kahe paralleelselt töötava protsessi vahel. Üks võimalik ressurss on jagatud mälu – selline salvestuspiirkond, kuhu mõlemad protsessid saavad pöörduda. Tähistame korraldused arvuliste koodidega nagu näidatud tabelis.

Korralduse kood Tegevus
1 Protsess A loeb ja jätab meelde jagatud muutuja x väärtuse
2 Protsess A suurendab meelde jäetud väärtust ühe võrra ning kirjutab tulemuse jagatud muutujasse x
3 Protsess B loeb ja jätab meelde jagatud muutuja x väärtuse
4 Protsess B vähendab meelde jäetud väärtust ühe võrra ning kirjutab tulemuse jagatud muutujasse x

Jagatud muutuja x algne väärtus on 5. Millise korralduste jada järel on muutuja x lõppväärtus 4?

1, 2, 3, 4;
1, 3, 2, 4;
1, 3, 4, 2;
3, 4, 1, 2.

Ülesanne 5

Kobras tunneb nelja korraldust:

edasi – kobras liigub ühe sammu edasi
vasakule – kobras pöörab vasakule
paremale – kobras pöörab paremale
korda (x) { korraldused } – kobras kordab looksulgude vahel olevaid korraldusi x korda

Millise kujundi joonistab kobras, töötades järgmise programmi kohaselt?

korda (4)
     {
     korda (2) 
          { 
          edasi
          paremale
          }
     edasi
     vasakule
     }
pilt
pilt
pilt
pilt

Ülesanne 6

Kobras töötab restoranis lauakatjana. Joonisel on näidatud, millisel viisil tohib esemeid asetada üksteise peale.
pilt
Nool kujul A → B tähendab, et eset B tohib asetada eseme A peale. Kui esemest A esemeni B noolt ei ole, siis eset B eseme A peale asetada ei tohi.

Millisel järgnevatest piltidest on korrektselt kaetud laud?

pilt
pilt
pilt
pilt

Ülesanne 7

9×12 ruudustikus on mõned ruudud hõivatud (märgitud punasega). Malevanker saab ühe käiguga liikuda rõht- või püstsuunas kuni hõivatud ruuduni või laua servani. Näide vankri liikumisest on joonisel: ühe käiguga saab vanker liikuda ükskõik millisele rohelisele ruudule ja mitte kuhugi mujale.
pilt   pilt
Milline on vähim võimalik käikude arv, millega vanker saab liikuda ülemiselt parempoolselt ruudult alumisele vasakpoolsele ruudule?


Ülesanne 8

Et üksteist paremini tundma õppida, ronisid 26 esimese klassi õpilast reas seisvatele toolidele. Ilma toolidelt maha tulemata peavad õpilased ümber järjestuma nimede järgi vasakult paremale tähestikulisse järjekorda. See peab toimuma sammude kaupa. Igal sammul võivad kaks kõrvutist õpilast omavahel kohad vahetada. Vahetamisi võib teha nii palju kui õpilased soovivad.

Millisel juhul on vasakult paremale tähestikulise järjekorra saamiseks tarvis kõige rohkem vahetamisi?

Kui õpilased on algselt juhuslikus järjekorras.
Kui algselt asub vasakult esimesel toolil õpilane, kelle nimi algab Z-tähega.
Kui õpilased on algselt paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.
Algsel järjestusel pole tähtsust, kuna niikuinii iga kaks kõrvutist õpilast peavad vähemalt ühe korra kohti vahetama.

Ülesanne 9

Kobras Kaido ja kobras Kerli vahetavad tihti sõnumeid. Nad tahavad seda teha teiste eest varjatuna. Koodi saamiseks tuleb kirjutada järjest sõnumi kõigi tähtede koodid korrutatuna kahega. Näiteks sõna „kobras” kood on 3250456258.

A1H8 O25V37
B2I9 P26W38
C3J15 Q27X39
D4K16 R28Y45
E5L17 S29Z46
F6M18 T35!47
G7N19 U36?48

Milline on sõna „informaatika” kood?

183812505636227018322
919625281811359161
18381250563626018322
91962528281359329

Ülesanne 10

Öeldakse, et arvude jada on järjestatud kahanevas järjekorras, kui iga järgmine arv on väiksem kui eelmine. Öeldakse, et arvude jada on järjestatud kasvavas järjekorras, kui iga järgmine arv on suurem kui eelmine. Öeldakse, et arvude jada on järjestatud, kui ta on järjestatud kasvavas või kahanevas järjekorras.

Milline järgmistest jadadest ei ole järjestatud?

3.01; 3.1; 3.001; 3.101
-5; -2.5; -2.05; 2.5
-8.1; -8.01; 8.001; 8.01
10.74; 4; -3.5; -10.74

Ülesanne 11

Kõigi Koprakooli õpilaste kohta on andmed talletatud andmebaasis. Õpilased on jaotatud järgmise tabeli alusel kategooriatesse.

oskab ujudaei oska ujuda
meessoost250100
naissoost300200

Otsitakse kõigi selliste õpilaste andmeid, kes rahuldavad järgmist tingimust: (oskab ujuda VÕI on meessoost) JA on naissoost. Kui palju on õpilasi, kes sellele tingimusele vastavad?


Ülesanne 12

pilt
pilt

Kopral on aparaat õite joonistamiseks. Kui anda aparaadile korraldus leht, siis joonistatakse õieleht (vt. paremal). Kui anda aparaadile korraldus roheline pintsel, joonistab aparaat järgnevaid kujuneid rohelisega. Pintslit saab pöörata paremale, andes korralduse
paremale nurk
kus nurk on pöördenurga suurus kraadides. Korralduste ploki korduvaks täitmiseks tuleb anda aparaadile korraldus
korda arv [ korraldused ]

pilt

Näiteks korralduse
punane pintsel
korda 4 [leht paremale 90]

tulemusel joonistab aparaat paremal toodud lilleõie.

Milline korralduste jada annab vasakul toodud lilleõie?

korda 2 [
  kollane pintsel
  leht paremale 45
  oranž pintsel
  leht paremale 45
  roheline pintsel
  leht paremale 45
  punane pintsel
  leht paremale 45
]
kollane pintsel
korda 2 [leht paremale 45]
oranž pintsel
korda 2 [leht paremale 45] 
roheline pintsel
korda 2 [leht paremale 45] 
punane pintsel
korda 2 [leht paremale 45] 
kollane pintsel
leht paremale 180 leht paremale 180
paremale 45
oranž pintsel
leht paremale 180 leht paremale180
paremale 45
roheline pintsel
leht paremale 180 leht paremale 180
paremale 45
punane pintsel
leht paremale 180 leht paremale 180
paremale 45 
korda 2 [
  kollane pintsel
  leht paremale 90
  oranž pintsel
  leht paremale 90
  roheline pintsel
  leht paremale 90
  punane pintsel
  leht paremale 90
  paremale 45
] 

Ülesanne 13

Töölehel on antud järgmised andmed.
pilt

Milline diagrammidest ei ole nende andmete põhjal moodustatud?

pilt
pilt
pilt
pilt

Ülesanne 14

Millise sümboliga märgitakse tekstilõigu lõppu?

ß
#
&

Ülesanne 15

Toomas skaneeris A4 lehekülje rastergraafikaprogrammis ning soovib seda vähendada A5 suurusse. Milline on suurenduskordaja protsentides? Raamiga ümbritsetud ala on A4 mõõtmetega 29,7 cm×21 cm. Pool sellest (kaetud halliga) on A5 ala.
pilt

50%
71%
100%
200%